Maaililmturud ohus: ÜRO ookeani konverents võitleb meie ookeanide eest!

Maaililmturud ohus: ÜRO ookeani konverents võitleb meie ookeanide eest!

Nizza, Frankreich - 9. juunil 2025 algab Nice'is kauaoodatud ÜRO ookeani konverents, millele oodata on 130 riigi esindajaid. Seda konverentsi, mis toimub iga nelja aasta tagant, peetakse ookeanide kaitsmisel kõige olulisemaks rahvusvaheliseks tippkohtumiseks. Keset kasvavat muret maailma ookeanide olukorra pärast on siin esitatud juba läbirääkimisi seletus, mis peaks pakkuma ettepanekuid ookeanide kaitsmiseks. Lisaks peavad osalevad riigid esitama merekaitse edendamiseks isetegevuse nimekirja. ÜRO -st pärit Li Junhua on teinud selgeks, et ookeanid on hädaolukorras, millel pole mitte ainult ökoloogiline, vaid ka sotsiaalne ja majanduslik mõju inimkonnale. Siiski on vähe lootust: tegevus võib kursust koos muuta, rõhutab ÜRO -s.

Konverents toimub 9. - 13. Juunil 2025 ja meelitab osalejaid erinevatest piirkondadest. Poliitilised esindajad, teadlased, majanduseksperdid ja muud umbes 70 riigist pärit sidusrühmad tulevad kokku eesmärgi saavutamiseks, ookeanide kaitse kiirendamiseks ja nende jätkusuutliku kasutamise edendamiseks. Alfred Wegeneri instituudi uus ajutine direktor Maarten Boersma rõhutab nende teemade kiireloomulisust. Ta on aastaid uurinud inimtegevuse mõju ookeanidele ja tal on selged ideed probleemi kohta.

ookeanide väljakutsed

Ookeanid on keskse tähtsusega globaalse kliima ja miljardite inimeste heaolu jaoks. Need toodavad hapnikku, toimivad toiduallikana ja reguleerivad kliimat soojuse ja süsiniku ladustamise kaudu. Kuid olukord on murettekitav: lisaks teadlikele sekkumistele nagu kalapüük ja nõudlus sügava maastiku ehituse järele, on ka soovimatuid mõjusid, näiteks mere soojenemine ja hapestamine. IPCC eriaruande kohaselt on need kliimaga seotud muutused juba märkimisväärselt suurenenud ja kiirendavad. Polaarpiirkonnad on eriti ohus, kus merejää kaob järsult ja liustikud sulavad kiiresti, mis põhjustab kogu merepinna taseme tõusu ning ohustab lõpuks veevarustust ja toitumiskindlust.

Veel üks suur probleem on ookeanide plastist tugevdamine. Plastijäätmete eemaldamine juba vees on tõeline väljakutse. Teadlased ja keskkonnakaitsjad hoiatavad pikaajaliste tagajärgede eest ning keskenduvad suuremale keskendumisele plastijäätmete vältimisele ja ringlussevõtu paranemisele.

rahvusvahelise koostöö roll

Eelseisval ookeani konverentsil loodab Boersma ka siduvaid kokkuleppeid, mis peaksid võimaldama mereekaitse tegelikku edu. Arutelud ookeanide kasutamise üle on keerulised. Kui sellised riigid nagu USA ja Hiina toetavad sügava maastiku ehituse ehitamist, on EL pühendunud moratooriumile ja näitab süvamere bioloogiliste ökosüsteemide teadmatust. Põhjameri on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt paranenud, kuid Läänemerd kannatab jätkuvalt saasteainete ja laskemoona saaste all.

Saksamaal võimalus mõjutada rahvusvahelisi vett ja kujundada seega märkimisväärselt merepoliitikat.

Kokku saab selgeks, et eelseisv ÜRO ookeani konverents on ülioluline võimalus edendada ookeanide kaitset ja selle jätkusuutlikku kasutamist. Kui teil on hea käsi, võib see olla samm meie tuleviku vete tervise tagamiseks.