Surmavad suplusõnnetused Carintias: kaks inimest kaotavad elu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kaks surmaga lõppenud suplusõnnetust 16. juunil 2025 mõjutasid ujujatele inimesi ja turvahoiatusi.

Zwei tödliche Badeunfälle in Kärnten am 16. Juni 2025, betroffene Personen und Sicherheitswarnungen für Schwimmer.
Kaks surmaga lõppenud suplusõnnetust 16. juunil 2025 mõjutasid ujujatele inimesi ja turvahoiatusi.

Surmavad suplusõnnetused Carintias: kaks inimest kaotavad elu!

16. juuni 2025. aasta pühapäeva hommikul oli mõne traagilise üksikjuhtumi suplemisrõõm suvisel nädalavahetusel Carintias. Päästetöötajad pidasid vahepeal kaks surmavat suplusõnnetust. Flatschacheris vt Feldkircheni lähedal, 86-aastane naine taastus veest elutult. Rosentali Püha Johanni suplemisjärves leidis aset veel üks ebaõnne, kus meessoost ohvri identiteeti ei saanud veel kindlaks teha. Need juhtumid on osa murettekitavast arengust, mis mõjutab arvukaid veespordi entusiaste ja ujujaid, sest uppunud inimeste arv Austrias on sel aastal järsult tõusnud. [Kosmo.AT] (https://www.kosmo.at/rettungenhubrauber-im- einsatz-fass-fuer-zwei-menschen-tlich/) teatab suurenemise kohta, samal ajal kui teedeohutuse hoolekogu (KFV) avaldas murettekitavaid numbreid.

Võrreldes eelmise aastaga halvenes veeõnnetuste olukord dramaatiliselt. 26. juuliks 2023 uppus Austriasse vähemalt 32 inimest, võrreldes 19 uppumisega kuni eelmise aasta sama perioodiga. KFV praeguse statistika kohaselt on enim mõjutatud Föderaalsed osariigid Ülem -Austria, Carintia ja Styria. Ülem -Austrias oli seitsme surmaga kõige rohkem uppumisi, millele järgnes Karintia viiega ja Styrias vähemalt neljaga. Burgenlandis, Tiroolis ja Viinis on ka arvukalt suplusõnnetusi. [KFV] (https://www.kfv.at/ansge-der-badeunfaelle-schon-mind viimasel-32-mensemenil-in-aasta--Oesterreich-ertrunken/) näitab, et oht on endiselt olemas ja mis on endiselt suurenenud ettevaatusega.

suplusõnnetused ja nende põhjused

Selle mure põhjused on mitmekesised. Lisaks suvekuudel vee loomulikule külgetõmblemisele mängivad rolli ka sotsiaalsed tegurid. Dr Johanna Trauner-Karner KFV-st juhib tähelepanu asjaolule, et ujumistundide kaotamine Corona pandeemia ajal ja ujumisoskuste puudumine põhjustab uppumisõnnetuste suurenemist. 2024. aasta ujumisuuringu kohaselt ei saa ujuda umbes 134 000 last ja noorukit vanuses viieaastaselt ja veel 93 000 -l on ainult väga piiratud teadmised. Kokku uppub Austrias 227 000 noort inimest. Gesundheits.gv.at selgitab veel, et iga viies laps on äkilise languse korral ohtlik.

Vaba aja veetmise piirkonnas näitab see ka seda, kui palju vanemad mõnikord oma laste ujumisoskusi üle hindavad. Paljudel juhtudel aitab asjatundmatu hoolimatus suplusõnnetustele kaasa - olgu see tingitud ebapiisavast järelevalvest või ujumisoskuste üle. KFV annab kasulikke soovitusi kahjude minimeerimiseks, näiteks ujuvad poid toetada, mitte üksi ujuda, samuti pöörata tähelepanu laste järelevalve piisavusele.

ennetavad meetmed

Lõppude lõpuks on oluline mitte ainult viidata traagilistele juhtumitele, vaid ka edendada positiivseid meetmeid turvalisuse suurendamiseks. Muu hulgas soovitab KFV laiendada ujumiskursusi ja praktilisi turvapakkumisi, et varustada lapsi põhiliste ujumisoskustega. Koolides on ujumistunnid, mis on eriti oluline nende ujumisoskuste alus

Vee praeguse julgeolekuolukorra pilk näitab, et teadlikkust ujumisohtudest ja ohtu tuleb arvestada ebapiisavate teadmiste kaudu. Paljud loodavad, et suplusõnnetuste arv langeb suve jooksul sihipäraste ennetusmeetmete kaudu ja et traagilisi sündmusi, nagu eelmisel pühapäeval, ei toimu enam.